Tipprestorani firmaroog - võlasupp

Eelmisel aastal Hõbelusika auhinnaga pärjatud restoranis Lusikas on alates 2012. aastast tegutsenud kolm erinevat juriidilist keha. Huvitav on see seetõttu, et kõigi kehade taga on üks isik – Rein Kärk.

Korduv skeem

2012. aasta kevadel saab restoran Lusikas, mille operaator kannab sama nime, veterinaarametilt tegevusloa. Eesti Ekspress kasutab võimalust juba enne avamist Lusikasse toitu maitsma minna ning avaldab lummava ülevaate, millist paradiisi taldrikul see pakub.

Nädalapäevad hiljem, 1. juunil avab veinirestorani Dominic omanik Rein Kärk ametlikult Lusika. Üritust jäävad meenutama meedias ilmunud pildigaleriid, kus lahke peremees kallab kõigile soovijatele suurtest pudelitest joovastavat märjukest.

Kümme kuud hiljem on ettevõte kasvatanud 33 544 euro suuruse maksuvõla ning aasta pärast avamist asendub senine juriidiline keha Restoran Lusikas OÜ uue ettevõttega, OÜ Restoran Kolm Karupoega.

Selle lustliku nimega ettevõtte omanikuks saab aga ei keegi muu, kui Eesti kõige suurema hädas firmade portfelli omanik Kalev Sakjas, kes asub firma juhatusse kohe pärast maksuvõla tekkimist. Praegu on ettevõttel kustutamishoiatus.

Kärk uuel ringil

Kuus kuud hiljem ilmub restorani tagasi Rein Kärk, kelle uus firma VL Restoranid soovib samades ruumides uuesti opereerima hakata. Veterinaaramet annab firmale 2013. aasta oktoobris tunnustuse ja kõik jätkub samas vaimus.

Aasta hiljem teeb restoraniärimees juba ise pankrotiavalduse, tekkinud on maksejõuetus ja firmal maksuvõlg 49 804 eurot. Ajutine pankrotihaldur Elin Vilippus tuvastab, et Kärk on püsivalt maksejõuetu ning see olukord tekkis 2014. aasta augustis-septembris.

Pankrot teeb bumerangi

Eelmise aasta detsembri algul teeb Tallinna halduskohus Kärki firmale kurva otsuse. Nimelt tuvastas maksuamet, et Restoran Kolm Karupoega on üle läinud VL Restoranidesse, mis tähendab, et VL Restoranidel tuleb maksta ka karupoegade maksuvõlg. 19. detsembril kuulutab Harju maakohus välja VL Restoranide pankroti, ent jätab toidukoha töösse. Firma VL Restoranide kaks suuremat võlausaldajat on maksu- ja tolliamet ning Rein Kärk ise.

Skeem töötab aga edasi. Selle aasta esimesel nädalal Lusikas einestanud härrasmees avastab, et talle on austrite eest esitanud arve hoopis üks Haapsalu firma. Kuurortlinnas asuv Sadamarestoran OÜ aga kuulub ei kellelegi muule kui Rein Kärkile. Tegu on suverestoraniga, mille keha Kärk nüüd Tallinnas kasutusele võtab - vaatamata sellele, et nimetab pankrotiavalduses Lusika äri äpardumise taga kõrget üürihinda, karme hügieeni- ja sanitaarnõudeid, tihedat konkurentsi, ebasoodsat ilma ning maailmamajanduse üldist halba seisu.

Selleks, et aru saada, kas selline lusika nurkaviskamine on restoranimaastikul tavapärane, uurisime veterinaarametist, kui paljud Eesti tipprestoranid viimase kolme aasta jooksul operaatoreid on vahetanud. Välja jäid vaid need restoranid, mis kuuluvad mõnele suurele hotelliketile. Segus, et 50 Hõbelusika pälvinud tippsöögikohast on Kärki restoran ainus, mis kehasid vahetab, samal ajal, kui omanik pinnal jätkuvalt edasi tegutseb.  

Seda, kas maksuamet ka Sadamarestoranile ettevõtte üleminekut ette heidab ning maksuotsuse teeb, maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits vastata ei saanud, põhjendades seda maksusaladusega.

Kärk aga selgitab asja lihtsalt. „Ma väga ei saa aru, mida te mõtlete skeemitamise all. Üks minu ettevõte lõpetas tegevuse ja seejärel alustas teine. Skeemiks võiks pigem nimetada olukorda, kus firmajuhi ettekavatsetud pahatahtliku tegevuse tulemusena jääb riik või mõni koostööpartner rahast ilma. Antud juhul midagi taolist pole juhtunud,“ vastas restoranipidaja küsimusele, miks ta kasutab sellist skeemi.

Varem on Kärk öelnud, et pankrotihaldur on informeerinud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid. Ent olukorras, kus OÜ VL Restoranid konkurentsitult suurim võlausaldaja on ta ise nii eraisiku kui ka erinevate ettevõtete kaudu, ning kolmandate osapoolte võlanõudeid on alla 10% koguvõlgnevusest, ei ole võlausaldajate teavitamise küsimus eriti aktuaalne.

Pankrotihaldur: vigane seadus

Rein Kärkile kuulunud VL Restoranide panktorimenetlus toob kaasa ka paraja segaduse. Varsti pärast seda, kui ajutine pankrotihaldur Elin Vilippus tuvastab, et Kärk on püsivalt maksejõuetu, otsustab võlausaldajate koosolek, et ei kinnitagi Vilippust pankrotihalduriks. Kärk koos advokaat Toivo Viilupiga soovitavad hoopis Peeter Sepperit. Sepper vastab telefonis küsimusele, kas ta võtab pankrotimenetluse üle, kelmika vastuküsimusega: “Mis te tahate restorani minna või?“

Ent Sepper seda menetlust endale ei saa, sest kohtunik teeb otsuse kolmanda halduri kasuks. Nii saab Kärki pankrotimenetluse enda kätte üllatuslikult Tartu pankrotihaldur Sirje Tael, kes lubab kogemustele tuginedes Eesti kelmidest ja nende suurtegudest pensionile jäädes raamatu kirjutada.

Küsimusele, mida tema arvab kehavahetajatest ja pankrotimeistritest, ütleb Tael, et riik soosib pankrotimeistreid, kuna kirjutas seadusest välja punkti, mis nägi ette, et pankrotiavalduse esitamisega hiljaks jäämine pole enam kuritegu. Selle olukorraga tuleb tema sõnul lihtsalt leppida.